Laps areneb mängides (õpetaja Inge Uibo)

Laps areneb mängides ja lapse arenedes areneb ka mäng.  Mida väiksem laps, seda rohkemvajab ta mängimist koos ema – isaga. Hästi oskab mängida see laps, keda on mängima õpetatud. Vanema ülesanne on mängus tunnetada lapsele jõukohast tegevust ning seda ainult veidikene keerukamaks teha. Samuti saab mängu jooksul lapsele õpetada värvuste, tähtede tundmist, loendamist, arendada mälu jne.

Mäng arendab lapse kõiki võimeid:

·         suurendab uudishimu ja avastamisoskust,
·         arendab loovust,
·         arendab koordinatsiooni,
·         õpetab tunnetama ja väljendama oma vajadusi,
·         laiendab sõnavara,
·         arendab loogilist mõtlemist, mälu ja tähelepanu,
·         õpetab teiste lastega suhtlemist,
·         arendab enesekindlust,
·         õpetab tegema valikuid,
·         õpetab mõistma oma tegude tagajärgi,
·         õpetab teisi aktsepteerima ja austama,
·         arendab otsustusvõimet ja -kiirust.
Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis.  Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Lase lapsel endal ka mängu juhtida, ära anna talle pidevalt uusi mänguasju ja ideid. Laps tunneb mängust rõõmu, kui ta saab tegutseda oma tahte järgi, vajades siiski ka täiskasvanupoolset ergutust. Ärge unustage last siiralt tunnustamast!

Mõned näpunäited sulle EMA ja ISA

NIP-NAP NAARI, MINA OTSIN PAARI

Eesmärk:

Laps suudab tähekujusid eristada ja meelde jätta ning märkab sarnasusi, erinevusi nii kujus kui asendis
Vanus: sobib mängimiseks alates 4a.
Valmista lapsele tähekaarte, mille peal on täheelemendid: õige tähekuju, tähekuju peegelpildis, tähekujud muudetud  horisontaal-vertikaalasendis. Loetud sõnadele  nip-nap-naari, mina otsin paari järgneb õige tähekuju otsimine. Sobib ka tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik, ovaal) tundmaõppimiseks, kus paarilised erinevad üksteisest kuju, kuju või suuruse, kuju, suuruse ja värvi poolest. Siin võiks lastelt küsida ka kujunditele omaseid tunnuseid (nurkade, külgede arvu).

TUULE VALLATUSED

Eesmärk: laps õpib tundma numbreid

Mängu käik: tuul on tuppa laiali lennutanud numbrikaardid 1-10. Laps korjab ja nimetab neid. Mängu võib alustada nr. 1-5. Hiljem võib kaartidele laduda vastav arv kivikesi või kasvõi rosinaid.

MEENUTAMISE MÄNG

Eesmärk: Mäng soodustab nägemismälu arengut, mälumahu suurenemist, kõne arengut ja keskendumisvõime paranemist.
Vahendid: 10 erinevat mänguasja
Mängu käik: 2 minuti jooksul palutakse lapsel jätta meelde ritta laotud piltide (mänguasjade) järjekord. Pildid segatakse ja laps asetab pildid ise algsesse järjestusse. Koolieelikutel palutakse nimetada piltidel kujutatud asjad. Pildireast võib mõne pildi ära kaotada, laps püüab ära aimata kadunud pildi(d).

PANEME AKNALE SILDI KÜLGE

Eesmärk: laps õpib lihtsaid sõnu lugema ja seostama neid kindlate esemetega

Mängu käik: Kirjutage lipikutele  majas leiduvate asjade nimetusi ja kinnitage need esialgu ise õigetele asjadele. Näiteks lipik, millel on sõna „UKS“, kinnitage uksele, lipik sõnaga „AKEN“ aknale jne. Kasutage umbes kuut nimetust korraga ja hoidke need paigas umbes nädal, seejärel pange paika järgmised kuus.Kirjutage sõnad suurtele paberilehtedele, eemaldage kõik lipikud ja vaadake, kas laps oskab lipiku kokku panna sama sõnaga paberilehel. Et seda suuta, peab ta sõnad ära tundma. Alustage sõnadega, mida on kerge üksteisest eristada, näiteks sõnadega „uks“ ja „aken“.

NIMEKIRJA TEGEMINE

Lapsed hakkavad tegema esimesi katseid kirjutada umbes samal ajal, kui nad teevad algust joonistamisega. Esialgu tähendab see väikeste joonekeste tõmbamist. Kui last julgustate ja nimetate kritseldamist kirjutamiseks, hakkab tähtede tegemine talle mõnikord isegi rohkem meeldima kui joonistamine.
Eesmärk: laps saab aru, et kirjutamine on vajalik oskus, mille ka tema võib omandada. Laps õpib tähti tundma ja neid ajapikku ka ritta seadma.
Mängu käik: tehes ostude nimekirja, andke lapsele pliiats ja leht joonelist paberit, et ka tema saaks oma nimekirja teha. ta ei pea päriselt kirjutama – täpselt samuti, nagu ei pea olema äratuntavad tema esimestel joonistustel kujutatud asjad. Kui julgustate teda kirja moodi kritseldama, muudab ta ajapikku kritseldused tähtedeks.Vaadake kritseldusi ja kiitke: „Vaata, sa oled päris N-tähe kirjutanud!“ Laps on uhke ja järgmine kord hakkab võib-olla ise seda N-tähte otsima. Seejärel ta ehk proovib juba teadlikult seda tähte teha.Kui last õhutada, hakkab ta vähehaaval kirjutama. Laske tal edeneda omas tempos. Kiitke lapse tehtud tähti ning ärge kunagi alavääristage ta kritseldusi. Kui laps tunneb, et tema kirjutamist hinnatakse, jätkab ta tavaliselt proovimist.

MÕÕDAME ÜLE
Eesmärk: laps saab tuttavaks arvudega ja õpib nendega tegelema. Samas hakkab ta mõistma, mida arvud tähendavad, näiteks aru saama, et kuus on kahest palju, aga viiest ainult natuke suurem. Mängu käik: Andke lapsele tekstiilist rätsepa mõõdulint, metallmõõdulint ja joonlaud ning näidake, kuidas neid kasutada. Õhutage teda mõõtma kõike, mida ta tahab: trepiastmeid, puude ümbermõõtu ja oma voodi pikkust.Kinnitage seinalegi mõõdulint ja mõõtke ära lapse pikkus. Tehke lindile märk ja kirjutage mõõtmise kuupäev. Korrake seda mõne kuu pärast, et näidata lapsele kui palju ta on kasvanud.Õpetage teda mõõtma sammudega, samuti käsi ja käsivarsi kasutades. See on hea harjutus loendamiseks ja liitmiseks.

Mängulusti soovib keskmise rühma õpetaja Inge Uibo.