Artikulatsiooniaparaadi harjutused

HARJUTUSED HUULTELE JA PÕSKEDELE. 

  1. Õhupalli puhumine. Teeme mänguõhupalli: põskede üheaegne täispuhumine. Hoida õhku põskedes. Teeme palli katki – vajutame põskedele ja laseme pauguga õhu suu kaudu välja.
  2. Mossis nägu: kinniste huulte surumine ettepoole (mossitamine), seejärel normaalse asendi taastamine. Tita imeb lutti: kinnised torus huuled, imiteerime luti imemist. Imiteerime musi andmist.
  3. Sama harjutus (2), lisame hääle: oleme hundid (uuuuuu) ja ulume, öökull huikab (uhuu), lehma hääl (muuuuuu).
  4. Näita mulle oma hambaid: hambad koos, huulte pingutamine tahapoole nii, et paljastuvad mõlemad hammasteread (naeratus), seejärel huuled sulguvad rahulikult (eesel näitab hambaid).
  5. Sama harjutus (4), lisame hääle: jänku naerab (iiiii), eesel laulab (ihiii), hiire hääl (piiks-piiks), ussi hääl (sssssss), karu mõmiseb (mõmm-mõmm).
  6. Mossitus – naeratus vaheldumisi (ilma hääleta ja hääle lisamisega: uuuuu-iiiiii).
  7. Mossitus – naeratus vaheldumisi hääle lisamisega: auto või buss annab signaali (tuut- tuut), mesilase hääl (summ-summ), siili podin (pott-pott)
  8. Sirutame huuled ette torusse, puhume (tordilt küünlaid, kuumale teele).
  9. Avame suu pärani, sulgeme suu, huuled kokku suruda. Harjutust teha hääletult, häälega (lammas teeb määäää, kana teeb kaaaa).
  10. Puristame hobuse moodi: huultes värin.

HARJUTUSED KEELELE. 

  1. Teeme keelest labida: sirutame keele suust välja, keeleservad puudutavad suunurki, keel on ühtlaselt lai. Püüda asendit säilitada (koer või kass näitavad keelt).
  2. Alumise huule limpsimine keelega: keel asetatakse alumisele huulele, tõmmatakse siis tagasi. Korratakse mitu korda (kass limpsib piima, jäätise limpsimine, karu limpsib mett).
  3. Keel limpsib alumist huult ühest suunurgast teise liikudes (kass lakub piimast suud, karu lakub meest suud, lehma keel liigub nii).
  4. Teeme keelest labida ja puhume õhku üle keele (koer lõõtsutab keel suust väljas).
  5. Teeme kitsa ussikeele: sirutame keele kaugele suust välja, püüame puudutada keelest eemaldatud eset (pulgakommi). Keele tipp peab muutuma teravaks (uss näitab meile keelt).
  6. Suu avatud, keeletipuga puudutada kord ülemisi, kord alumisi hambaid (pall, õhupall põrkab üles-alla).
  7. Mängime kella: väljasirutatud keel liigub ühest suunurgast teise. Algul tempo aeglane, keel püsib suunurkades kaua, hiljem muutub tempo kiiremaks (käekell tiksub nii, kiik kiigub ühele ja teisele poole, koer liputab saba).
  8. Huuled pingutatud tahapoole (naeratus), näitame hambaid, keel puudutab ülemisi hambaid (rong sõidab TTTTT, seda teha nii aeglaselt, kui kiires tempos).
  9. Naeratus, näitame hambaid, keel puudutab ülemisi hambaid, imeme ta ülemiste hammaste taha (matsutamisemoodi heli) – kutsume sea sööma.
  10. Mängime oravat: keeleselja imemine suulae külge avatud suuga (orav teeb pähkleid puruks).
  11. Suu avatud, tõstame keele üles nii, et keeletipp oleks ülemiste hammaste taga. Hoida asendit (ussike ronib mööda rohukõrt üles). Kui lisame hääle, siis heliseb kelluke (till), heliseb telefon (till), kala õhumullid vees (mull-mull), äratuskell heliseb (till), vesi voolab (sull-sull).
  12. Hobuse kabjaplagina imiteerimine – keele imemine suulakke kord mossis suuga, kord naeruse suuga vaheldumisi.